Autostumine on kujunenud Euroopa Liidus üheks probleemiks

Kui vanades ELi liikmesriikides on tuhande elaniku kohta keskmiselt 500 autot, siis pärast 2004. aastat ühendusega liitunud riikides on sama näitaja 200.
Mis meid ees ootaks, kui oleksime juba praegu rikkamate riikide hulgas Euroopas? Milliste autodega siis ringi sõidaksime?Praegu on keskmise auto vanus ELi vanades liikmesriikides kaheksa aastat, mis on päris hea näitaja, sest kui lasta silme eest mööda tänavapilt kaheksa aasta vanuste autodega, siis on see üsna trendikas ja vähemalt kena disainiga linnakeskkond.
Keskkonnasõbralikud masinad
Ka tehniliselt omavad sellises vanuses autod veel piisavat ressurssi ja ei valmista omanikele suurt peavalu remondiga – enamik vigu avastatakse korralise hoolduse või tehnilise ülevaatuse käigus. Euroopa Liidu teedel liikuvatest sõidukitest on 70 protsenti nooremad kui kümme aastat. Suurem osa neist on konstrueeritud vastavalt karmidele ohutusreeglitele ja ka turvalisuse tase on loomulikult kõrge. Euroopas ostetav uus sõiduauto on keskmiselt 1,7-liitrise mootoriga, arendades 85 KW võimsust. Pooltel juhtudel on auto varustatud diiselmootoriga ning kümnendik neist on nelikveolised. Oodatavalt kuulub enamik neist väikeautode klassi (40 protsenti) või väike- keskklassi (30 protsenti). Seega, kui soovitakse keskkonda saastavate sõidukitele kehtestada nn automaks, siis sellest suurt tulu ei tõuse – rohelise mõtteviisi esindajate kampaanialik suhtumine linnamaasturitesse on pigem enesereklaam kui aktuaalne suhtumine. Praktiliselt kõik linnamaasturid jäävad roheliste pakutust saastenormist allapoole ja pealegi baseeruvad nad enamuses tavasõiduautol ega oma maastikusõiduks rasketehnikat. Keskmine sõiduauto Euroopa Liidus sõidab aastas ligi 15 tuhat kilomeetrit. Statistika ei kinnita seega meie kasutatud autode maaletoojate mantrat suurest läbisõidust kui tavanähtusest Euroopas. Ka ELi kindlustuskompaniid loevad keskmiseks läbisõiduks sellest mitte palju suuremat vahemaad. Suur läbisõit tekib ikka pigem siis, kui auto on töövahendiks, mitte vabaaja sõitudest ja tööl käimisest.
Suurim autoturg Saksamaal
Euroopas müüakse uutest autodest kolm neljandikku viiel suurimal autoturul, kus müügimahult on esikohal Saksamaa, järgnevad Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia ja Hispaania. Kokku müüakse eespool nimetatud turgudel üle miljoni sõiduki kuus.Turg tervikuna on ELi vanades riikides stabiilne. Viimaste aastate tavaliseks aastakasvuks on saavutatud 1–2 protsenti. Tänavu esimesel poolaastal on viiel suurimal turul pilt nukram – langus on asendunud eelmise aastaga võrreldes kaheprotsendilise miinusega.Kõige enam on müük langenud Itaalias ning Hispaanias. Seega kajastavad muutused autoturul kindlalt riigi majanduslikku seisu – inimeste kindlustunne ja ootused tuleviku suhtes mõjutavad uute autode ostu, ebakindlamal ajal lükatakse oste edasi. Kasvupotentsiaal olemas
On loogiline tahtmine kõrvutada kohalikku autoturgu viie suuremaga Euroopas. Müüginumbrites on vahed kolossaalsed. Näiteks Hispaania autoturul müüakse 115 000 sõiduautot kuus. Asjakohane oleks vaadata suhtarve, nagu autostumise tase, mida arvutatakse tuhande elaniku kohta. Kui ELi 15 vana liikmesriigi näitaja on üle 500 sõiduauto 1000 elaniku kohta, siis uutel riikidel on see vähem kui 200. Seega on autostumise taseme tõusu võimalik suurus 2,5kordne. See peaks autodiileritele rõõmustav perspektiiv olema. Uusi autosid müüakse kuus 1000 elaniku kohta viiel suuremal autoturul kuni 40. See peaks meile ülekantuna andma kuumüügiks 4000 sõidukit, kogu Baltikumis tähendaks see kuumüügiks 7 miljoni elanikuga majandusruumis üle 20 000 masina. See oleks juba arvestatav suurusjärk, millega edestaks mitmeid Euroopa riike.
Tagasiminek väikseim Leedus
Eesti väiksust on tunnetanud kõik automüüjad ja otsinud laienemisvõimalusi meie lõunanaabrite turgudele. Majanduse jahtumise eelsel ajal ei jõudnud lõunanaabrite automüük täit hoogu sisse saada ja tõeliste kasvamiste aeg saabub praeguste mõõnade möödudes. Selle suve juunikuu numbrid pole Balti turul head: Eestis 25 protsenti langust võrreldes aastataguse ajaga, Lätis kogunisti 46 protsenti. Leedu tagasiminek müügis on väiksem, olles 8 protsendiga Euroopa keskmine.Kuigi Läti ja Leedu turg on Eestist suurem, müüakse siin endiselt uusi autosid rohkem.Lähitulevik peaks Baltikumis autosid müüvatele ettevõtetele kujunema perspektiivikaks, kolmes riigis tegutsev automüüja pälvib õige pea samapalju tootja tähelepanu kui mõni Saksamaa distribuutor.